Erasmus+ viib maailma avastama!

Igal neljapäeval ilmub just siin blogis Studioosuse lood. Ahjusoojalt ja kontaktivabalt. Tänase loo autorid on Christopher Gregor Toomberg ja Reigo Sinisalu.

Nimi: Christopher Gregor Toomberg Kool: St Pölten University of Applied Sciences, Austria (välisõppes sügis 2020) IT teaduskond, bakalaureus, 3. aasta

Nimi: Reigo Sinisalu Kool: ISCTE Business School, Portugal (välisõppes kevadsemester 2020) Majandusteaduskond, magister, 1. aasta

Millisesse välisülikooli/riiki suundusid vahetusõpingutele?

Christopher: St Pölten University of Applied Sciences Austrias

Reigo: ISCTE Business School, Portugal

Miks valisid just sellesihtkoha?

Christopher: Austria ei olnud minu esimene valik. Uurisin esialgu nii Saksamaad kui ka Austriat, kuid kuna enamus bakalaureuseastme programme olid seal ainult saksa keeles, otsustasin need riigid kõrvale jätta. Seejärel plaanisin minna kas Prantsusmaale, sest oskan prantsuse keelt, või Hollandisse. Prantsusmaa kohta sain nii palju infot, et minu eriala (IT) jaoks pole see ehk parim valik, kuna sealsed õppeprogrammid pole kõige tugevamad. Veebruaris käisin välisõppe messil, kus kohtusin oma hetke ülikooli (St. Pölten UAS) esindajaga, kes jättis ülikoolist ja iLab programmist (kus praegu osalen) väga hea mulje. Lisaks sellele, et õppeprogramm oli inglisekeelne, tundus see täiesti erinev tavalisest õppetööst, milletaolist ma Eestist ei ole leidnud.

Reigo: Portugali valisin sooja kliima tõttu, mis võimaldab veeta palju aega välitingimustes. Samuti täiendasid ja rikastasid partnerülikoolis pakutavad ained väga hästi minu õpinguid. Lisaks valisin üheks õppeaineks veiniturismi ja turunduse, millega pole Eestis küll väga palju peale hakata, kuid see-eest tutvustas see hästi Portugali kultuuri ning pakkus vahvaid emotsioone, kui Zoomis kõik koos veine degusteerisime.

Reigo Portugalis

Kuidas muutus Sinu sealne elu koroonaviiruse tõttu? Kas koroona ei hirmutanud?

Christopher: Koroona otseselt ei hirmutanud ning suve lõpus – sügise alguses oli olukord veel üsna rahulik. Pealegi jäi Eestis suve jooksul mulje nagu koroona oleks üldsegi unustusse vajunud ning arvatavasti ka sellepärast ei olnud pidevat koroonahirmu kuklas. See ei tähenda, et ma üldse selle peale ei oleks mõelnud. Ma olin üsna realistlik ning arvestasin, et olukord võib halveneda ja võib saabuda teine laine. Kuid ma tegin endale selgeks, et ma ei saa enda igat sammu koroona järgi seada, vähemalt senikaua, kuni selleks pole otsest vajadust. Kuni veel reisida saab, otsustasin võimalust kasutada. Lisaks, mõte vahetusõpingutele minna tekkis aasta alguses, jaanuaris, mis tähendab, et see mõte oli vanem kui koroonahirm. Hetkel on Austrias teine karantiin, mis tähendab eelkõige mitmeid liikumispiiranguid. Lühidalt: enamus koole on kaugtöö režiimil, lahti on ainult esmatähtsad asutused (toidupoed, apteegid jms), väljas võib liikuda maksimaalselt kahekesi, maskid on avalikes siseruumides kohustuslikud. Ma arvan, et enamus inimesi on sellega ära harjunud, see on saamas uueks normaalsuseks.

Reigo: Elu muutus hulga keerulisemaks ja üksikumaks, kuid samas tugevnesid sõprussuhted just teiste Portugalis olevate välistudengitega, kuna nemad olid täpselt samas situatsioonis. Lisaks tekkis paljuaega iseendale, mis võimaldas oma mõtetest ja tulevikusoovidest paremini aru saada.

Kuidas toimus õppetegevus välisülikoolis?

Christopher: Kool on kaugõppel. Kuna meil ei ole tavalisi loenguid, vaid me töötame terve semestri vältel meeskondades, oleme enda jaoks seadnud töögraafiku, kohtume regulaarselt MS Teams’is. Vahepeal on kohtumised õppejõududega, teiste inimestega, kes programmile kaasa aitavad, et saada oma töö kohta tagasisidet, seada edasisi plaane. Kaugtöö on stressirohkem kui muidu, aga mitte midagi liiga hullu. Üritame üksteist motiveerida ning seni on kõik ilusti laabunud.

Reigo: Loengud toimusid interneti teel, kus meid kaasati väga suurel määral aruteludesse ja innustati omaarvamust avaldama. Lisaks olid enamik kodustest ülesannetest grupitööd, mis omakorda aitas luua suhteid teiste tudengitega. Tavapärane video vaatamine muudeti interaktiivseks ja põnevaks õppeprotsessiks.

Kuidas mõjutas pandeemia õpirände sotsiaalset ja kultuurilist aspekti?

Christopher: Mitmed rahvusvahelistele üliõpilastele mõeldud üritused on kahjuks ära jäänud. Õnneks sai arvestatav osa üritustest kooliaasta alguses ikkagi toimuda, nii et täitsa nukker olukord siiski pole. Kohalikud tudengid on mõistetavalt ühiselamutest koju naasnud, kuid me saame suhelda ja kohtuda kohapeale jäänud rahvusvaheliste üliõpilastega.

Christopher Austrias

Reigo: Kindlasti vähendas erinevaid võimalusi, kuid vaatamata sellele oli võimalik riigiga tutvuda ning sõpradega ühiseid mälestusi luua. Loomulikult olid paljud siseruumides asuvad muuseumid kinni, kuid tänu soojale kliimale on Portugalis väga palju teha ka väljas. Samuti oli auto rentimine ning Airbnb kasutamine oluliselt soodsam kui varasemalt. See võimaldas sõpradega ette võtta pikemaid ringreise ja näha selliseid kohti, mida varem poleks olnud võimalik. Lisaks soodustasid erinevad ööelu piirangud hoopis kodustes tingimustes üheskoos aja veetmist. Sellised tegevused muutsid kogu õpirände eriti tähendusrikkaks. Tekkisid tugevad sõprussuhted, mis kestavad ja loodetavasti jäävadki kestma.

Muud märkused, tähelepanekud jms mida sooviksid välja tuua.

Reigo: Välisõpingute ajal tasub elukoht valida võimalikult kooli lähedale, et asuda teiste (välis)tudengitega samas piirkonnas, kuna see soodustab ja lihtsustab kokku saamist. Samuti julgustan olema vägaaktiivne ja ise tegema esimesi samme: algatama vestlusi ja tegema ettepanekuid ühistegevusteks, sest just nii on võimalik kogeda selle lühikese perioodi vältel võimalikult palju. Ja nii tekib juba õpirände lõppedes soov hakata otsima järgmist välismaal elamise võimalust

#Erasmus #Studioosus #tipikas